Teised tegelased

Eestlased

Eduard Virgo
Eesti diplomaat, Eesti delegatsiooni liige Tartu rahulepingu läbirääkimistel ning Eesti ajutine esindaja Londonis 1920. aastal.
Ferdinand Kull
Eesti diplomaat; välisministeeriumi esimene ametnik 1918. aastal.
Jaan Tõnisson
Eesti riigimees, kes oli aastatel 1919–1920 kaks korda Eesti peaminister, aastatel 1927–1928 ja 1933 riigivanem (riigi– ja valitsusjuht) ning 1931–1932 Eesti välisminister.
Julius Seljamaa
Eesti esindaja Nõukogude Liidus aastatel 1919–1920, osales Tartu rahulepingu läbirääkimistel.
JĂĽri Vilms
Eesti esimene asepeaminister.
Kaarel Robert Pusta
Eesti diplomaat ja poliitik, kes oli välisminister aastatel 1920 ja 1924–1925 ning Eesti suursaadik Pariisis aastatel 1921–1923.
Kindralmajor Alexander Tõnisson
Eesti väejuht (1. diviis)
Kindralmajor Ernst Põdder
Eesti väejuht (3. diviis) Eesti Vabadussõjas. Põrandaaluse Kaitseliidu üks peamisi asutajaid.
Konstantin Konik
Eesti poliitik ja kirurg, [1] Eesti iseseisvusdeklaratsiooni välja andnud Maapäeva täitevorgani Eestimaa Päästekomitee liige.
Nikolai Köstner
Eesti poliitik, majandusteadlane, diplomaat ja akadeemik. Ta oli aastatel 1917–19 Eesti Ajutise Valitsuse liige.
Otto Strandman
Eesti poliitik, kes oli välisministri kohusetäitja (1918), peaminister (1919) ja Eesti riigivanem (1929–1931).

Britid

Kindralleitnant Sir Hubert Gough
nimetati 19. mail 1919 liitlaste Baltimaade sõjalise missiooni juhiks.
Lord Curzon
Suurbritannia välisminister aastatel 1919–1924
Sir Esme Howard
a British diplomat, Head of the Baltic Commission at the Paris Peace Conference.
Loe rohkem
Sir Stephen Tallents
nimetati veebruaris 1919. a Suurbritannia Balti provintside volinikuks Suurbritannia sekkumisel ning aitas koostada lepingut, millega pandi alus nii Eestile, Lätile kui Leedule.
Winston Churchill
Suurbritannia sõjaminister aastatel 1919–1921

Sakslased

Kindralmajor Graf Rüdiger Von der Goltz
Saksa armeekindral Esimese maailmasõja ajal. Juhatas Läänemere divisjoni; pärast 11. novembri 1918. aasta relvarahu juhatas baltisakslaste poolt moodustatud Läti valitsuse armeed, mis oli sunnitud Eestile alla vanduma.
Major Alfred Fletcher
saksameelse Balti maakaitse ülem alates 1918. aasta novembrist. Lühikest aega oli Riia sõjaväekuberner.

Vene valgekaartlased

Aleksander Koltšak
Vene keiserlik admiral, väejuht ja polaaruurija. Venemaa kodusõja ajal aastatel 1917–1922 pani ta Siberis aluse antikommunistlikule valitsusele, millest hiljem sai ajutine ülevenemaaline valitsus. Teised valgekaartlaste liikumise liidrid aastatel 1918–1920 tunnustasid
Loe rohkem
Kindral Aleksandr Rodzjanko
Vene keiserliku armee ohvitser Esimese maailmasõja ajal ja kindralleitnant ning valgete armee korpuse ülem Vene kodusõja ajal.
Kindral Bulak–Balahhovitš
teenis kindral Nikolai Nikolajevitš Judenitši Loodearmees. Aitas kaasa Eesti võitudele Tartu, Võru ja Vastseliina lahingutes.
Kindral Nikolai Judenitš
Venemaa keiserliku armee ülem Esimese maailmasõja ajal ning kommunismivastase valgekaartlaste liikumise juht kodusõja ajal Loode–Venemaal.
Kolonel Bermondt (vürst Bermondt–Avalov)
Lääne–Venemaa vabatahtlike armee ülem, mis tegutses Esimese maailmasõja järel Lätis ja Leedus.
VĂĽrst Anatol von Lieven
baltisaksa vürst, kes juhtis Venemaa kodusõja ajal Lätis kontrrevolutsioonilist valgete liikumist.

Nõukogude venelased

Maxim Litvinov
nimetati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1917. aastal Nõukogude valitsuse täievoliliseks esindajaks Suurbritannias.