Teised tegelased

Eestlased

Eduard Virgo
Eesti diplomaat, Eesti delegatsiooni liige Tartu rahulepingu lÀbirÀÀkimistel ning Eesti ajutine esindaja Londonis 1920. aastal.
Ferdinand Kull
Eesti diplomaat; vÀlisministeeriumi esimene ametnik 1918. aastal.
Jaan TÔnisson
Eesti riigimees, kes oli aastatel 1919–1920 kaks korda Eesti peaminister, aastatel 1927–1928 ja 1933 riigivanem (riigi– ja valitsusjuht) ning 1931–1932 Eesti vĂ€lisminister.
Julius Seljamaa
Eesti esindaja NĂ”ukogude Liidus aastatel 1919–1920, osales Tartu rahulepingu lĂ€birÀÀkimistel.
JĂŒri Vilms
Eesti esimene asepeaminister.
Kaarel Robert Pusta
Eesti diplomaat ja poliitik, kes oli vĂ€lisminister aastatel 1920 ja 1924–1925 ning Eesti suursaadik Pariisis aastatel 1921–1923.
Kindralmajor Alexander TÔnisson
Eesti vÀejuht (1. diviis)
Kindralmajor Ernst PÔdder
Eesti vĂ€ejuht (3. diviis) Eesti VabadussĂ”jas. PĂ”randaaluse Kaitseliidu ĂŒks peamisi asutajaid.
Konstantin Konik
Eesti poliitik ja kirurg, [1] Eesti iseseisvusdeklaratsiooni vÀlja andnud MaapÀeva tÀitevorgani Eestimaa PÀÀstekomitee liige.
Nikolai Köstner
Eesti poliitik, majandusteadlane, diplomaat ja akadeemik. Ta oli aastatel 1917–19 Eesti Ajutise Valitsuse liige.
Otto Strandman
Eesti poliitik, kes oli vĂ€lisministri kohusetĂ€itja (1918), peaminister (1919) ja Eesti riigivanem (1929–1931).

Britid

Kindralleitnant Sir Hubert Gough
nimetati 19. mail 1919 liitlaste Baltimaade sÔjalise missiooni juhiks.
Lord Curzon
Suurbritannia vĂ€lisminister aastatel 1919–1924
Sir Esme Howard
a British diplomat, Head of the Baltic Commission at the Paris Peace Conference.
Loe rohkem
Sir Stephen Tallents
nimetati veebruaris 1919. a Suurbritannia Balti provintside volinikuks Suurbritannia sekkumisel ning aitas koostada lepingut, millega pandi alus nii Eestile, LĂ€tile kui Leedule.
Winston Churchill
Suurbritannia sĂ”jaminister aastatel 1919–1921

Sakslased

Kindralmajor Graf RĂŒdiger Von der Goltz
Saksa armeekindral Esimese maailmasÔja ajal. Juhatas LÀÀnemere divisjoni; pÀrast 11. novembri 1918. aasta relvarahu juhatas baltisakslaste poolt moodustatud LÀti valitsuse armeed, mis oli sunnitud Eestile alla vanduma.
Major Alfred Fletcher
saksameelse Balti maakaitse ĂŒlem alates 1918. aasta novembrist. LĂŒhikest aega oli Riia sĂ”javĂ€ekuberner.

Vene valgekaartlased

Aleksander KoltĆĄak
Vene keiserlik admiral, vĂ€ejuht ja polaaruurija. Venemaa kodusĂ”ja ajal aastatel 1917–1922 pani ta Siberis aluse antikommunistlikule valitsusele, millest hiljem sai ajutine ĂŒlevenemaaline valitsus. Teised valgekaartlaste liikumise liidrid aastatel 1918–1920 tunnustasid
Loe rohkem
Kindral Aleksandr Rodzjanko
Vene keiserliku armee ohvitser Esimese maailmasĂ”ja ajal ja kindralleitnant ning valgete armee korpuse ĂŒlem Vene kodusĂ”ja ajal.
Kindral Bulak–Balahhovitơ
teenis kindral Nikolai Nikolajevitƥ Judenitƥi Loodearmees. Aitas kaasa Eesti vÔitudele Tartu, VÔru ja Vastseliina lahingutes.
Kindral Nikolai Judenitƥ
Venemaa keiserliku armee ĂŒlem Esimese maailmasĂ”ja ajal ning kommunismivastase valgekaartlaste liikumise juht kodusĂ”ja ajal Loode–Venemaal.
Kolonel Bermondt (vĂŒrst Bermondt–Avalov)
LÀÀne–Venemaa vabatahtlike armee ĂŒlem, mis tegutses Esimese maailmasĂ”ja jĂ€rel LĂ€tis ja Leedus.
VĂŒrst Anatol von Lieven
baltisaksa vĂŒrst, kes juhtis Venemaa kodusĂ”ja ajal LĂ€tis kontrrevolutsioonilist valgete liikumist.

NÔukogude venelased

Maxim Litvinov
nimetati NSV Liidu Rahvakomissaride NÔukogu poolt 1917. aastal NÔukogude valitsuse tÀievoliliseks esindajaks Suurbritannias.