1918

1918. aasta põhisündmused Euroopas:

  • 1918. aasta alguseks on Venemaa nii sise- kui välispoliitiliselt muutuste keerises. 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järel olid bolševikud haaranud võimu Vene impeeriumi suuremates linnades ning moodustamisel oli Tööliste ja Talupoegade Punaarmee.
  • 18. jaanuaril 1918 moodustatakse Eesti välisdelegatsioon eesmärgiga tutvustada maailmale olukorda Eestis ning hankida välispoliitilist toetust.
  • 24. veebruaril 1918 kuulutab Eesti Ajutine Valitsus välja sõltumatu ja demokraatliku Eesti Vabariigi.
  • 25. veebruaril 1918 vallutavad Saksa 68. armeekorpuse väeosad Tallinna, millele järgneb ülejäänud Eesti alade okupeerimine. Esialgu lubatakse vähemalt Põhja-Eestis eestlaste rahvuslikud väeosad säilitada.
  • Seoses Saksa armee eduka pealetungiga idarindel on Nõukogude Venemaa sunnitud 3. märtsil 1918 allkirjastama Brest-Litovski rahulepingu. Kuna sellega sõjategevus idarindel sisuliselt lõppeb, suunab Saksamaa oma vakantsed väeosad  läänerindele, Antant’i liidu vastu. Venemaa nõustub loovutama Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina territooriumid ehk kolmandiku impeeriumi rahvastikust, 45% rasketööstusest ja 90% söekaevandustest.
  • 6. märtsil 1918 hõivavad Suurbritannia väed Murmanski sadama, kuhu eelnevalt oli Venemaa jaoks saadetud suurtes kogustes sõjavarustust. Algab mitteametliku interventsioonipoliitika rakendamine Venemaa territooriumil. Samal ajal ei soovi britid saata Põhja-Venemaale täiendavaid väeosasid. Samas on Arhangelski ja Vladivostoki sadamates jätkuvalt liitlaste poolt annetatud sõjavarustust, mis võib langeda bolševike kätte. 1918. aasta märtsis teevad Suurbritannia kuningliku mereväe üksused regulaarseid patrullrekti Põhjamerel, Põhja-Jäämerel, La Manche’ väinas, Vahemerel, Joonia ja Mustal  merel ning Bosporose väina ümbruses.
  • 21. märtsil 1918 alustab Saksamaa suurpealetungi läänerindel.
  • 9. aprillil 1918 jõuab Londonisse Eesti välisdelegatsiooni liige Ants Piip. Ta kritiseerib Saksa ebaseaduslikku okupatsiooni Eestis; Suurbritannia tähelepanu on koondunud sakslaste alistamisele läänerindel.
    Ants Piip
  • 23. aprillil 1918 kohtub Piip Suurbritannia välisministri Arthur Balfouriga. Kohtumise tulemusel tunnustab Suurbritanni 3. mail 1918 de facto Eesti Ajutist Valitsust ja Maanõukogu.
  • 27. aprillil 1918 keelustab Saksamaa väejuhatus Põhja-Eestis rahvuslike väeosade tegevuse ja uute moodustamise.
  • 1918. aasta mais-juunis liiguvad Saksa ja Soome Valgekaartlased Murmanski suunas, mistõttu otsustab liitlaste kõrgem sõjanõukogu oma 3. juuni koosolekul saata täiendust Põhja-Venemaal paiknevale briti väeosale.
  • 18. juulil 1918 algab Antanti vasturünnak läänerindel, andes võimaluse initsiatiivi haaramiseks.
  • 2. augustil 1918 hõivavad Briti-Prantsuse väeosad Arhangelski. Septembris saabuvad USA väeosad.
  • 3. augustil 1918 hõivavad Jaapani 12 000 sõjaväelast Vladivostoki.
  • 31. augustil 1918 pingestuvad suhted Suurbritannia ja Nõukogude Venemaa vahel. Petrogradis ründavad bolševikud Briti saatkonda, tappes teiste seas mereväeatašee kapten Francis Cromie’i.
  • 4. oktoobril 1918 esitab Saksamaa Antantile vaherahu sõlmimise palve.
  • 18. oktoobril 1918 soovitab Suurbritannia välisministri abi Sir Robert Cecil valitsuse istungil sõnastada tegevuskava Balti riikide osas.
  • 11. novembril 1918 sõlmitakse Compiègne’i vaherahu, mis lõpetab I maailmasõja. Eesti Ajutine Valitsus alustab taas tegevust. Eesti Maanõukogu palub Piibul veenda Suurbritannia valitsust saatmaks Eestisse toitu ja laskemoona.
  • 13. novembril 1918 kuulutab Nõukogude Venemaa kehtetuks Brest-Litovski lepingu. Balti riike ähvardab sõjaline invasioon. Suurbritannia kindralstaabi ülem kindral Henry Wilson soovitab Nõukogude Venemaa läänepiirile n-ö puhvertsooni rajamist.
  • 14. novembril 1918 vormistab Suurbritannia valitsus põhimõttelised seisukohad Nõukogude Venemaa suunal tegutsemiseks – jätkata esialgu Põhja-Venemaal sadamate okupeerimist ning toetada relvastusega vene valgeid ja Balti riike võitluses Nõukogude Venemaa agressiooni vastu. Jaan Tõnisson palub Piibul veenda Suurbritannia valitsust saatma Eestisse kiiremas korras sõjalaevu koos relvastusega.
  • 19. novembril 1918 esitab Ants Piip ametliku palvekirja Suurbritannia valitusele, milles palutakse esimesel võimalusel maa- ja merevägede saatmist, Eestisse relvastuse ja toidu transportimist ning Saksamaa veenmist oma väeosade Baltikumist evakueerimisel.
    Konstantin Päts
  • 20. novembril 1918 otsustab Suurbritannia toetada Balti riikide vabaduspüüdlusi relvastusabiga. Eestisse planeeritakse saata Briti sõjalaevade eskaader.
  • 21. novembril võtab Ajutine Valitsus Saksa valitsuse peavolinikult August Winnig’ult üle Eesti riikliku juhtimise (leping allkirjastati Riias 19. novembril).
  • 22. novembril tõrjuvad Saksa väeosad tagasi Punaarmee rünnaku Narvale.
  • 26. novembril 1918 vallutab Punaarmee Pihkva. Vene valgete Põhjakorpus taganeb Eesti territooriumile.
  • 27. novembril 1918 kinnitab Maanõukogu ametisse Eesti Ajutise Valitsuse (peaministriks saab Konstantin Päts).
  • 28. novembril 1918 ründab Punaarmee Narvat, algab Eesti Vabadussõda.